Tallinn pälvis UNESCO muusikalinna tiitli
Rahvusvahelise koostööorganisatsiooni UNESCO peadirektor Audrey Azoulay kuulutas täna välja uued UNESCO loovlinnade võrgustikku vastu võetud linnad. Nende hulka arvati ka Tallinn, mis kannab alates 2022. aastast UNESCO muusikalinna tiitlit. Tallinna kandideerimisavaldus pälvis hindamiskomisjonilt kõrge, maksimumilähedase hinde.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et Tallinn olnud läbi aegade rikkaliku muusikaeluga linn ning igati tiitli vääriline. „Tugev muusikatraditsioon on meie kultuuripärandisse läbi aegade tihedasti sisse põimitud, mistõttu on UNESCO muusikalinna tiitli pälvimine erakordselt rõõmustav uudis“, kommenteeris linnapea saabunud teadet. „Tiitli saamisele eelnes põhjalik eeltöö koostöös Tallinna muusikaprofessionaalide ja kultuuriasutustega, kelle toel realiseerub paljuski ka edasine sisuline tegevus. Loodud strateegia põhjal asumegi nüüd järgmise sammuna koostama detailset tegevuskava, kuhu kaasame kõik muusikavaldkonna osapooled. Vastuvõtt sedavõrd auväärsesse loovlinnade kogukonda on esmakandideerijale erakordne tunnustus, mis näitab meie panuse ja siinse tugeva muusikatraditsiooni kaalu.“
Tallinna Filharmoonia kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul ei tee uudis rõõmu mitte ainult muusikutele, vaid väärindab meie linna üldisemalt. “Olen aegajalt ikka kuulnud, et kolleegid mujalt maailmast küsivad Tallinna muusikaelu kohta, et kuidas on õnnestunud siin luua nii elav ja kõrgel tasemel muusikaelu,“ rääkis Kaljuste. „Ega ise muusikat tehes nendele asjadele suurt ei mõtle. Otsid lihtsalt uusi ja põnevaid võimalusi selles otsatult rikkas muusikamaailmas. Usun, et igasugune rahvusvaheline tunnustus on igale muusikule kui pisike doos kiitust, mis teeb meele heaks ja annab jõudu edaspidiseks. Loodan, et samamoodi mõjub see ka linnale, milles elame, mängime ja laulame. UNESCO muusikalinn annab tunnustust meile kõigile korraga! Palju õnne!”
Kultuuriministeeriumi välissuhete nõuniku Madli-Liis Partsi sõnutsi elavdab tiitel kindlasti kogu Eesti rahvusvahelisi kultuurisuhteid. „Tallinna maine kultuuri väärtustava linnana on rahvusvaheliselt väga kõrge. Meie pealinn on koduks paljudele kollektiividele, festivalidele ja kontserdikorraldajatele ning suurepäraseks kasvulavaks uutele tulijatele. Omanäolisus, kõrge kunstiline tase ja professionaalsus, samuti avatus uutele ja alles tärkavatele ideedele on suunad, mida rahvusvahelised partnerid koostöös kindlasti otsivad. Tallinnal on see kõik olemas,“ rääkis Parts. „COVID-pandeemia ajal on Eesti muusikaelu korraldajad olnud kogu maailmale eeskujuks kiirete ja nutikate lahendustega. See kinnitab, et meid nähakse aktiivsete partneritena ka rahvusvahelise muusikaelu kujundamisel ja muusikapoliitiliste otsuste tegemisel. Seda positsiooni saab tugevdada üksnes linna ja riigi koostöös.“
UNESCO loomelinnade võrgustikku muusikalinnaks kandideerimise protsess algas 2019. aasta detsembris ning selleks kaasati mitmeid muusikavaldkonnaga seotud sidusrühmi. Protsessi koordineeris Ragnar Siil (Creativity Lab) koos juhtrühmaga, kuhu kuulusid Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi esindajad ning muusikasektori võtmepartnerid: Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Music Estonia ja Eesti Kooriühing. Korraldati mitmeid füüsilisi ja veebipõhiseid arutelusid ning loodi ka muusikalinnaks kandideerimise töörühm, kuhu kuulusid 80 organisatsiooni esindajad kõigist muusikažanritest.
Lisaks Tallinnale arvati tänavu UNESCO loovlinnade võrgustikku muusikalinnadena Abu Dhabi (Araabia Ühendemiraadid), Batumi (Gruusia), Belfast (Põhja- Iirimaa), Huancayo (Peruu), Ibagué (Kolumbia), Harkiv (Ukraina), London (Kanada), Port Louis (Mauriitsius), Recife (Brasiilia), Santiago de Cuba (Kuuba) ja Xalapa (Mehhiko). Eesti lähinaabritest kuulub alates 2022. aastast loovlinnade võrgustikku ka Leedu pealinn Vilnius, kellele omistati kirjanduslinna tiitel. Tegemist on püsivate tiitlitega.
Tallinna muusikalinnaks kandideerimise strateegia keskne visioon on täiendavate võimaluste pakkumine muusika loomiseks ja nautimiseks. Strateegia peamine fookus on suunatud linna muusikavaldkonna järjepideva arengu ja järelkasvu toetamisele. „Tallinna muusikastrateegia 2022-2025“ elluviimist asub juhtima Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Tallinna kandideerimisteekonnast UNESCO muusikalinnaks ning tegevuskavast linna muusikaelu hoidmise ja edendamise nimel saab lugeda veebilehelt tallinn.ee/muusikalinn.
UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade jätkusuutlikus arengus. Võrgustikus on seitse kategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, käsitöö- ja rahvakultuurilinnad, muusikalinnad ning meediakultuurilinnad. Üks linn saab kuuluda vaid ühte kategooriasse. Eestist kuulub võrgustikku veel kirjanduslinn Tartu ning käsitöö- ja rahvakunstilinn Viljandi. Tallinn kandideeris rahvusvahelise võrgustiku liikmeks sel aastal esmakordselt.
Allikas: Tallinna linn
Turundusjuht
Postitas: 11.11.2021
Kategooriad: Uudised
